Kahjulik elule
1. Kas on olemas tõendid inimeste terviseriskide kohta?
Raadiosageduslikud elektromagnetväljad (RS EMV) häirivad elusorganismide bioloogilisi, keemilisi ja elektrilisi süsteeme.
Kokkupuutel raadiosagedusliku kiirgusega on tõsine bioloogiline mõju tervisele. Siiani on kiirguse piirväärtused kehtestatud ainult temperatuuri tõusu alusel, mitte aga bioloogiliste mõjude, näiteks siseorganite või isegi DNA kahjustuste ja muude kahjustuste alusel, mida näitavad 2019. ja 2020. aasta uuringud.
Teaduslikud uuringud kinnitavad, et kahjulik mõju tervisele ja bioloogilised mõjud, mis ei ole seotud ainult soojenemisega, võivad ilmneda praeguste piirnormidega võrreldes miljon korda madalama kiirgustaseme juures.
RS EMV on koormus ja stressifaktor keha jaoks:
- WHO EMF Project Report 2021 (lk 2 p 4) kinnitab, et RS EMV mõjutavad organeid, sealhulgas aju ja reproduktiivorganeid, ning võivad põhjustada kognitiivsete funktsioonide kahjustumist ja viljakuse vähenemist;
- wifi põhjustatud oksüdatiivse stressi mittesoojuslikku mõju organismile on kinnitanud 23 kontrollitud teaduslikku uuringut;
- Mobiiltelefonide kiirgus takistab DNA kahjustuste parandamise mehhanismi [1], kahjustab naiste viljakust [2] ja meeste viljakust [3, 4], mõjutab sperma kvaliteeti [5, 6, 7, 8 ] ja loote arengut [9, 10, 11]. 5G tehnoloogia ja millimeeterlainete puhul on mõju tervisele veelgi suurem.
LAHENDUS:
Lapsed on haavatavamad kui täiskasvanud.
RS EMV kujutavad endast suuremat ohtu lastele kui täiskasvanutele. Lastel on palju suurem kumulatiivne kokkupuude traadita kiirgusega, mis tuleneb lapse ja täiskasvanu olulistest anatoomilistest erinevustest.
- Lastel on väiksem pea kui täiskasvanutel. Kiirgusvõimsus, millega aju kokku puutub, suureneb 10%-15% iga millimeetriga lähemale mobiiltelefoni kiirgavale antennile.
- Lastel on väiksem vahemaa kolju ja ajukeskuse vahel, nende kolju on palju õhem kui täiskasvanutel ja nende ajukoes neeldub rohkem kiirgust. Kolju toimib kiirguse neeldumist takistava barjäärina. Seetõttu on lapsed vähem kaitstud kui täiskasvanud ja nende aju saab suurema kiirgusdoosi.
- Lastel on kiire kasvutempo ning pea ja keha areng. Aju arengu häire varases eas võib põhjustada olulisi neuroloogilisi muutusi hilisemas elus. Ka tüvirakud on laste arengu jaoks kriitilise tähtsusega ning just neid mõjutab traadita side kõige enam.
ELi komisjon ei taga kiirguse mittesoojuslike mõjude eest kaitset lastele ei koolides, kodudes ega avalikes kohtades. Laste tervis on tähelepanuta jäetud, mistõttu neid diskrimineeritakse (lapse õiguste konventsiooni ja põhiõiguste harta rikkumine).
LAHENDUS:
Diskrimineeritakse tundlikke inimesi.
Elektroülitundlikkuse (EÜT) levimus oli 2013. aastal elanikkonna uuringutes Taiwanis hinnanguliselt 5% ja Saksamaal 7%. Ühendkuningriigis on 800 000 inimest tõsiselt mõjutatud raadiosageduslikust kiirgusest ja elektromagnetväljadest (RS EMV). Elektroülitundlike inimeste elu võib olla väga keeruline. Tõenäoliselt kaotavad nad oma töö ning nad saavad elada ja liikuda ainult RS EMV vabas keskkonnas.
- 2020. aasta uuringus järeldavad teadlased järgmist: "Need andmed viitavad kindlalt sellele, et EÜT on neuroloogiline patoloogiline häire, mida saab diagnoosida, ravida ja ennetada. Kuna EÜT on muutumas uueks salakavalaks ülemaailmse levikuga katkuks, mis puudutab miljoneid inimesi, palume Maailma Terviseorganisatsioonil (WHO) lisada EÜT neuroloogilise häirena rahvusvahelisse haiguste klassifikatsiooni."
- Juba 2001. aastal viidi läbi uuring inimeste seas, kes kaebasid terviseprobleemide üle, mida nad seostasid kokkupuutega RS EMVga. Sümptomite hulgas on unehäired, peavalu, närvilisus või stress, väsimus ja keskendumisraskused.
LAHENDUS:
2. Vanad eeskirjad tuleb üle vaadata!
Alates 1999. aastast ei ole Euroopa Nõukogu soovituslikke piirmäärasid üle vaadatud.
Rohkem kui kahe aastakümne jooksul on traadita side tehnoloogiate hulk ja kasutamine järsult kasvanud, kuid piirmäärad on jätkuvalt samad.
EL võttis Mitteioiseeriva Kiirguse Kaitse Rahvusvahelise Komisjoni ehk ICNIRPi soovituslikud piirmäärad vastu Euroopa Nõukogu soovitusega 1999. aastast. ICNIRP on eraõiguslik organisatsioon ja selle soovitused põhinevad vähestel valitud uuringutel, jättes kõrvale suure hulga uuringuid, mis näitavad RS EMV kahjulikku mõju.
2009. aastal palus ELi parlament ELi nõukogul muuta olemasolevaid soovituslikke piirmäärasid ja kehtestada rangemad kokkupuute piirnormid, kuid seda ei ole tehtud.
Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (IARC) klassifitseeris 2011. aastal raadiosagedusliku kiirguse võimalikuks kantserogeeniks inimesele (juhtmevabade telefonide kasutamisega seotud ajuvähi suurenenud esinemissageduse põhjal).
Olemasolevad avalikud ohutuspiirmäärad ei kaitse piisavalt rahva tervist kroonilise kokkupuute eest ning juhtmevabade tehnoloogiate rakendusi on tulemas aina rohkem juurde.
LAHENDUS:
3. Kas piirmäärad põhinevad parimatel teaduslikel andmetel?
Ei põhine! EL on vastu võtnud kõige vähem kaitsvad suunised.
ICNIRPi piirmäärad tagavad pigem soodsad tehnoloogilised tingimused juhtmevabade tehnoloogiate kasutamiseks kui kaitsevad rahva tervist. Töötingimuste jaoks on kehtestatud normid tööaja kohta (8 tundi päevas), kuid eraelus ei arvestata inimeste kokkupuute aega ja nii võivad inimesed olla kiirgusega kokkupuutes ööpäevaringselt.
Telekomitööstusest sõltumatute ekspertide poolt on esitatud palju soovitusi rangemate suuniste kohta. Meditsiiniekspertide kollektiiv kinnitas, et kahjulik mittesoojuslik mõju organismile esineb juba miljoni ühiku võrra madalamal tasemel kui ICNIRPi suunised (0,01 mW/m2 versus 10 000 mW/m2). Sellele vaatamata on enamikus ELi riikides kokkupuute piirmäärasid pidevalt tõstetud.
ELi riikides, kus on säilitatud rangemad piirmäärad, peab tööstus neid takistusteks tehnilisele arengule, nagu on tõdetud ka Euroopa 5G tegevuskavas.
EL peab õigusaktide koostamisel arvestama ka inimeste, mitte ainult tööstuse huve!
LAHENDUS:
4. Ametlikel ekspertidel on huvide konflikt...
... ja olulised teadusuuringud jäetakse tähelepanuta.
ELi piirväärtused on kehtestanud Mitteioniseeriva Kiirguse Kaitse Rahvusvaheline Komisjon (ICNIRP). See on Saksamaa eraõiguslik ühendus, mis koosneb kuni 14-st teadusliku taustaga liikmest, kellest enamik on väga tihedalt seotud tööstusega.
ICNIRP eeldab, et mittesoojuslike mõjude olemasolu ei ole tõestatud. Seetõttu me peame ICNIRPi seisukohta ekslikuks, kuna eitatakse tõestatud bioloogilisi mõjusid ja võetakse arvesse ainult soojuslikku mõju kehale.
Üks ICNIRPi ülesanne on anda ELile elanikkonna kokkupuute piiramiseks RS EMVga soovitusi, millele kogu Euroopa toetub.
EL ei tohiks küsida soovitusi eraõiguslikelt organisatsioonidelt. On juba olemas Euroopa Komisjoni tervise-, keskkonna- ja uute riskide teaduskomitee (SCHEER), mille põhiülesanne on ajakohastada olemasolevaid sõltumatuid teaduslikke tõendeid, sealhulgas hinnata terviseriske, mis võivad olla seotud kokkupuutega RS EMVga.
LAHENDUS:
5. Kas ohutussertifikaat kaitseb meie tervist?
Ei. Ohutusstandardid ei kaitse miljardeid mobiiltelefonide kasutajaid.
Tarbijate tervis on tõsiselt ohus mobiiltelefonide ja muude juhtmevabade seadmete testimise aegunud ja ebatäpsete meetodite tõttu. Ohutusstandardeid töötavad välja valitsusvälised asutused, kes ei vastuta ja keda rahastab suures osas tööstus.
Sertifitseerimisprotsess tugineb 100 kg kaaluva inimese plastmassist mannekeenile, mis esindab vaid 3% mobiiltelefonide kasutajatest. Seega ei kaitse ohutusstandardid maailma enam kui kuue miljardi mobiiltelefoni kohta 97% elanikkonnast, kelle pea on mudelist väiksem. See on väga tõsine murekoht, arvestades väikelapsi ja ka väikest kasvu täiskasvanuid, kelle kehas neeldub oluliselt rohkem kiirgust kui 100kiloses plastmassist mannekeenis.
Praegused ohutusstandardid
- ei kajasta värskemaid teadusuuringuid
- ei võta arvesse laste või väiksemat kasvu täiskasvanute anatoomial põhinevaid mudeleid
- ei määratle kõiki võimalikke kasutustingimusi (nt keha lähedal).
Juhtmevabu seadmeid, mänguasju ja tarvikuid ei varustata sertifikaatidega, mis väidavad, et need on "ohutud rasedatele", "ohutud rindadele/munanditele/silmadele" või "ohutud lastele".
LAHENDUS:
Kliente petetakse ja rikutakse regulatiivseid nõudeid.
Mida suurem on vahemaa, seda väiksem on kokkupuude RS EMVga.
Tarbijaid, sealhulgas ka kõige väiksemaid lapsi, ei teavitata ametiasutuste poolt piisavalt juhtmevabade seadmete ohtudest ja seadmeid hoitakse sageli pikka aega tundlike kehaosade, nagu suguelundid, rindkere ja aju, vahetus läheduses.
Tootjad on enam kui kaks aastakümmet turule toonud mobiiltelefone eksitavate katsetamistingimuste alusel, mis kujutab endast tohutut riski miljardite kasutajate tervisele ja ohutusele:
- Prantsusmaa valitsus leidis 2015. aastal, et 89% testitud telefonidest ületas lubatud kiirguse taseme. Mõned telefonid kiirgasid kuni neli korda rohkem, kui tootjad väitsid. Neid tulemusi hoiti tarbijate eest saladuses, kuni dr Marc Arazi kohtuvaidlused tõid asja avalikkuse ette. Prantsuse valitsusasutus avaldas tuhandeid aastatel 2012-2017 tehtud SAR-testide tulemusi. See tööstus- ja tervishoiuskandaal sai nimeks "Phonegate".
- Kuigi telefone ja tahvelarvuteid ei testita kokkupuutes kõrvaga või kehaga (0 mm), vaid suurematel kaugustel, et mõõta madalamaid emissioonitasemeid, panevad sideettevõtted tarbijaid oma reklaamidega uskuma, et seadmed on mis tahes asendis ja kasutustingimustes ohutud.
- Euroopa direktiivi RED 2014/53/EL ei kohaldata liikmesriikides korrektselt, välja arvatud Prantsusmaal. Prantsusmaa riiklik sagedusagentuur võib kehtestada haldussanktsioone seadmete suhtes, mis ületavad kiirguse emissioonitaseme regulatiivset piirmäära. Sealhulgas on riigil õigus teha haldustrahve, nõuda seadmete turult kõrvaldamist ja juba ostetud seadmete tagasikutsumist.
LAHENDUS:
6. Miks ei ole traadita side laste läheduses reguleeritud?
Vastupidi, koolides on hoopiski äärmiselt tugev surve wifi kasutamiseks.
Selle asemel, et seada prioriteediks kaabellahendused, on koolides äärmuslik surve wifi kasutamiseks, võtmata arvesse RS EMVga kokkupuute mõju laste tervisele. Kaablite eelistamine ei ole isegi arutlusel.
Digitaliseerimine varustab koole üha rohkemate RS EMV tekitavate seadmetega (lauaarvutid, sülearvutid, elektroonilised märkmikud, tahvelarvutid, tahvlid, projektorid ja printerid). Koolid on ilma mingite piiranguteta muutumas eraettevõtete sihtturuks. Mobiiltelefonide kasutamine koolilaste poolt kooliruumides ei ole rangelt reguleeritud.
Lapsed on traadita side suhtes haavatavamad kui täiskasvanud. Õpetajaid ja lapsevanemaid ei harita juhtmevabade seadmete ohtlikkuse teemal, täiesti käsitlemata jäetakse seadmete mõju lastele.
LAHENDUS:
7. Kas oleme riskidest teadlikud?
Üldsust ei teavitata võimalikest terviseriskidest ega kahjude vähendamise strateegiatest.
Koolides ja ülikoolides puudub nõuetekohane haridus raadiosageduslike elektromagnetväljade (RS EMV) kohta. Õpetajaid ei teavitata sellest probleemist. Õpilasi mõjutab juhtmevabade tehnoloogiate osas rohkem reklaam kui tegelikud teadmised.
Meditsiinitöötajaid ei koolitata RS EMV bioloogiliste mõjude ega elektroülitundlikkusega patsientide ravi teemal.
Paljusid inimesi kiiritatakse töökohal või kodukontoris, ilma et nad sellest teaksid. Samuti kiiritavad nad tahtmatult teisi, kasutades wifit, DECT- telefone ehk juhtmeta lauatelefone või mobiiltelefone. Paljud töötajad kasutavad tööalaselt juhtmevabu seadmeid, näiteks vabakäeseadmeid (hands-free), sinihamba-seadmeid (bluetooth), DECT-telefone, vöötkoodi skaneerijaid või makseterminale.
Järgnevad kohtuasjad näitavad selgelt vajadust parema kiirgusalase hariduse järele:
- Kohtuotsus, Itaalia 2017: Itaalia piirkondlik kohus leidis, et mehe kuulmisnärvi kasvaja on põhjustatud mobiiltelefoni kasutamisest tööl 3-4 tundi päevas 15 aasta jooksul. Mees sai diagnoosi 2010. aastal ja töötas sideettevõttes Telecom Italia. Seetõttu saab ta eluaegse töövigastuse eest hüvitist 500 eurot kuus.
- Kohtuotsus, Prantsusmaa 2011: Montpellier' kohus otsustas, et kaebuse esitajatel oli õigustatud alus muretsemiseks mobiilimasti tervisemõjude pärast, kohustades operaatorit seda demonteerima.
- Kohtuotsus, Hispaania 2016: Hispaanias Ericssonis töötanud insenerile määrati Madridi kohtu otsusega hüvitis töövõimetuse eest, mis tulenes töökohas olnud wifi ja muu juhtmevaba tehnoloogia kiirguse põhjustatud tõsistest sümptomitest.
LAHENDUS:
8. Kas te ei saaks minna turvalisemasse kohta?
Ei. Omavalitsustel ei ole madala kiirgusega või kiirgusvabasid alasid.
Euroopa Liidu põhiväärtuste kohaselt tuleb kõiki kohelda õiglaselt ja austada vähemuste õigusi.
Paraku ei ole kuskil plaanis luua madala RS EMV tasemega piirkondi tundlikele inimrühmadele (nt elektrotundlikud või elektroülitundlikud inimesed, haiged, eakad, rasedad, lapsed) ning taimestikule ja loomastikule.
- Erilist tähelepanu ei pöörata magamiskohtadele, mis peaks andma organismile võimaluse taastuda päevasest kokkupuutest kiirgusega. Ehitusbioloogide soovitusi kokkupuute kohta tasemel alla 0,01 mW/m2 ei tunnustata ega järgita.
- Ühistranspordis puudub võimalus valida wifi- ja mobiilsidevaba lahendus (kiirgusvabad sõidukid või eraldi vagun).
- Üliharva on hotellides spetsiaalsed ruumid elektroülitundlike jaoks; isegi haiglates ja rehabilitatsioonikliinikutes ei võeta seda küsimust arvesse.
LAHENDUS:
Loomadel ja taimedel ei ole kohta, kuhu varjuda.
Euroopa aluslepingutes on selgesõnaliselt sätestatud, et ELi keskkonnapoliitika valdkonnas kehtib ettevaatuspõhimõte.
Raadiosageduslikel elektromagnetväljadel (RS EMV) on äärmiselt negatiivne mõju loomastikule ja taimestikule, mis viib bioloogilise mitmekesisuse vähenemiseni.
RS EMV on üks keskkonnareostuse vorm, mis kahjustab elusloodust. Looduses asuvad mobiilimastid kiiritavad lakkamatult, avaldades mõnedele liikidele pikaajalist mõju.
Seetõttu on mikrolaine- ja raadiosagedusreostus loomapopulatsioonide vähenemise ja mobiilimastide läheduses elavate taimede seisundi halvenemise võimalik põhjus.
LAHENDUS:
9. Kuidas on õigusega kehalisele puutumatusele?
Inimesi ei teavitata järgnevast ja nad ei ole järgneva kohta andnud oma nõusolekut:
- mobiilisaatjad koolides, mänguväljakutel ja eluruumides
- analoogarvestite vahetamine juhtmevabade nutiarvestite vastu
- väikeste kärgede ehk väikse levialaga traadita juurdepääsupunktide (small cells) lubadeta paigaldamine.
Euroopa 5G tegevuskava eesmärk on katta kõik linnaalad, raudteed ja suuremad maanteed väga tiheda antennide ja saatjate võrguga. Väiksed kärjed (SAWAP) tähendavad väikest piirkondlikku katvust, tüüpiliselt 20-150 meetri ulatuses.
See lisanduv tehnoloogia peaks teenindama kuni miljon juhtmevaba seadet ruutkilomeetri kohta. Süsteem töötab kõrgematel sagedustel ja tugevate pulsatsioonidega, mis on bioloogiliselt aktiivsemad ja seega ohtlikumad kui mittepulseerivad RS EMV.
Määrus (EL) 2020/1070 lubab väikeste kärgede paigutatamisel avalikele kõnniteedele distantsiks antenni ja inimkeha vahele jätta minimaalselt kõigest 20 cm.
LAHENDUS:
Inimeste bioloogilised, keemilised, elektrilised ja sensoorsed süsteemid on tahtmatult ja pidevalt häiritud ja mõjutatud raadiosageduslikust kiirgusest.
Enamikul inimestest pole teadmisi neid ümbritsevate raadiosageduslike elektromagnetväljade (RS EMV) tugevuse kohta või võimalust neid väljatugevusi mõõta. RS EMV olemasolu ei ole märgistatud, rääkimata hoiatustest vastavate väljade võimsuse kohta.
Inimesed on paljudel juhtudel tahtmatult kiiritatud mitmesuguste antennide ja saatjate, aga ka oma isiklike juhtmevabade seadmete kiirgusväljade poolt.
Enamik inimesi kasutab nutiseadmeid vaikeseadistuses, mis tähendab, et need kiirgavad pidevalt raadiosageduslikku kiirgust maksimaalsel võimsusel, teadmata, kui lihtne on seda välja lülitada. Enamik elanikkonnast ei ole teadlik sellest, kui oluline on minimeerida isiklike seadmete kiirgust, kui neid parajasti ei kasutata:
- lapsed magavad nutikelladega ja mobiilidega, mille juhtmevabad funktsioonid on alaliselt aktiivsed
- inimestel on wifi-ruuter voodi lähedal ja nad ei lülita seda ööseks välja.
LAHENDUS:
10. Kuidas kahjustavad raadiosageduslikud elektromagnetväljad puid ja mesilasi?
Mesilased kaovad, lindudel kaob orientatsioon ja puud kasvavad aeglasemalt.
Euroopa aluslepingutes on selgesõnaliselt sätestatud, et ELi keskkonnapoliitikas kehtib ettevaatuspõhimõte.
Raadiosageduslikud elektromagnetväljad (RS EMV) on keskkonnareostuse vorm, mis kahjustab elusloodust, sealhulgas vähendab liikide loomulikku kaitsevõimet, halvendab nende tervist, põhjustab probleeme paljunemisel ja vähendab leviala, hävitades elupaiku. Seetõttu on mikrolaine- ja raadiosagedussaaste loomapopulatsioonide vähenemise ja mobiilimastide läheduses elavate taimede seisundi halvenemise võimalik põhjus.
Näiteid:
- RS EMV mõjutavad mesilasi ja teisi putukaid. Kogu maailmas väheneb putukate arvukus murettekitava kiirusega. Lisaks juba teadaolevatele pestitsiidimõjudele viitavad uuringud veel ühele tegurile - selleks on RS EMV üha suurenev kasutamine.
- Uuringud näitavad, et lindude navigeerimine on häiritud.
- Mikrolained häirivad valge toonekure (Ciconia ciconia) paljunemist. Kaheteistkümnes pesas (40%), mis asusid antennidest vähem kui 200 m kaugusel, ei olnud kunagi poegi, samas kui ainult ühes (3,3%), mis asus kaugemal kui 300 m, ei olnud poegi.
- Raadiosageduslik kiirgus kahjustab puid mobiilisaatjate ümbruses. Statistiline analüüs näitas, et mobiilitugijaamade raadiosageduslik kiirgus on puudele kahjulik praegustest piirväärtustest palju madalamal intensiivsusel. Need tulemused on kooskõlas asjaoluga, et mobiilitugijaamade poolt puudele tekitatud kahjustused algavad tavaliselt ühelt küljelt ja laienevad aja jooksul kogu puule.
LAHENDUS:
