Meie keskkonna hävitamine
11. Miks ei ole hinnatud 5G keskkonnamõjusid?
Sest digitaliseerimise mõju on ELi õigusruumis keskkonnamõjude hindamisest vabastatud.
Liikmesriikidel on pädevus ja kohustus hinnata keskkonnaalaselt seda, mida nimetatakse "projektiks".
Seega tuleb erinevate keskkonnaalaste tegevuste puhul hinnata kohalikku mõju, välja arvatud keskkonna kokkupuude ohtliku raadiosagedusliku kiirgusega ja digitaliseerimise mõjuga, sest neid ei nimetata "projektiks". Ka 5G kasutuselevõttu ei nimetata ametlikult projektiks.
Mõiste "projekt" väljajätmine telekommunikatsiooni infrastruktuuri kasutuselevõtu puhul üldiselt on võimaldanud 5G-võrkude kasutuselevõtu Euroopas ilma eelneva tervise- ja keskkonnamõju hindamiseta.
Liikmesriigid ei saa täita oma kohustust kaitsta keskkonda raadiosagedusliku kiirguse ja digitaliseerimise mõjude eest, kuigi liikmesriikide enda seadused nõuavad, et inimestele oleks tagatud tervislik ja ohutu keskkond. Nii on kohalikud keskkonnaseadused kõrvale jäetud ja telekomitööstus võib rajada mis tahes seadme, ükskõik kui keskkonnakahjulik see ka poleks.
LAHENDUS:
12. Kuidas on lood tohutu elektritarbimisega?
Kaugel sellest, et 5G võiks olla lahendus kliiumamuutustele, 5G-ga saavutab digitaalmajanduse ökoloogiline jalajälg hoopis oma haripunkti.
5G on "ablas energiaõgard" ega saa kunagi olema lahendus kliimamuutustele. Vastupidi, 5G-ga saavutab digitaalmajanduse ökoloogiline jalajälg oma haripunkti.
Tööstuse aruannete kohaselt suureneb juhtmevabade seadmete ja võrkude energiatarbimine eksponentsiaalselt. Juhtmevaba energia tarbimine suureneb 2030. aastaks 160% ja 5G suurendab globaalset CO2-heidet umbes 250 megatonni võrra.
Tsiteerides The Shift projekti: "Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) energiatarbimine kasvab igal aastal 9%. Seda kasvu on võimalik piirata 1,5%-ni aastas, kui minna üle jätkusuutlikele digitavadele. Digitaalne üleminek praegusel kujul soodustab globaalset soojenemist, mitte ei aita seda vältida. Seetõttu on vaja kiiresti tegutseda."
Digitaliseerimise ökoloogiline jalajälg on tohutult kasvanud ja kasvab veelgi. Näiteks on järsult kasvanud filmide voogedastus kõrgresolutsioonis. Ultra HD nõuab kümme korda rohkem andmeid kui HD-resolutsioon ja koos suurema andmemahuga on vaja ka rohkem energiat.
LAHENDUS:
13. Kuidas on lood tohutu tooraine raiskamisega?
Iga nutitelefon sisaldab 1000+ ainet...
... neist igaühel on oma energiamahukas, mürgiseid jäätmeid tekitav ja keskkonnale ohtlik tarneahel.
Praegusele tohutu hulga kaablite ja antennidega 5G-tehnoloogia paigaldamisele lisandub miljardite juhtmevabade seadmete (nagu kodumasinad, kellad, riided, mähkmed, rulood) kasutuselevõtt, suurendades igapäevast tarbimist, tehnoloogilist vananemist ja raskesti ümbertöödeldavaid elektroonikajäätmeid.
Uute seadmete või uute programmide kasutuselevõtt nõuab sageli energiakulukaid ja toksiine sisaldavaid uusi arvuteid ja lisaseadmeid ning kõige selle keskkonnakulud on erakordselt suured.
OECD 2018. aasta aruandes „Globaalne materjaliressursside väljavaade aastani 2060" tunnistatakse digiteerimise rolli kaevandatud ressursside (haruldaste muldmetallide ja metallide) eksponentsiaalses kasvus. Aruandes prognoositakse maailma algmaterjalide kasutamise kahekordistumist tänasest kuni 2060. aastani. See suurendaks ka veereostust ja -kadu, elupaikade hävitamist, metsade hävitamist ja põudasid, mõju taimestikule/loomastikule ja inimeste tervisele.
LAHENDUS:
14. Miks ei võeta arvesse ressursside ja energia raiskamist?
Kuna juhtmevabu elektroonikaseadmeid ei mainita praeguses ökodisaini direktiivis (The Ecodesign Directive)...
... mis nõuab, et energiat tarbivate toodete tootjad on projekteerimise etapis kohustatud vähendama toodete energiatarbimist ja muid negatiivseid keskkonnamõjusid.
Ökodisaini direktiivis 2009/125/EÜ on sätestatud 40 "energiamõjuga“ toote keskkonnaalase projekteerimise nõuded, loetelu aga ei hõlma digitaliseerimiseks kasutatavaid elektroonikaseadmeid.
Kuigi direktiivi esmane eesmärk on vähendada energiakasutust, on selle sihiks võtta arvesse ka muid keskkonnategureid: materjalikasutus, veekasutus, saasteainete heitkogused, jäätmeküsimused ja ringlussevõetavus.
5G käivitamine toob eeldatavasti turule palju uusi omavahel ühendatud seadmeid, millest enamik asendab oma eelkäijad. Seega hoogustub oluliselt uute seadmete ostmise ja vanade seadmete kõrvaldamise tsükkel. Selle asemel, et vähendada keskkonnamõju ja säästa energiat, tekiks terve uus tööstus, mis ehitab tuhandeid satelliite, tohutul hulgal uue põlvkonna antenne ja elektroonilisi seadmeid, nagu sadu miljoneid mobiiltelefone, tahvelarvuteid, isegi veealuste asjade internetti jne.
LAHENDUS:
15. Kas EL klassifitseerib juhtmevaba side saasteaineks?
Ei, kuid kindlustusseltsid teevad seda.
EL määratleb saasteainet järgmiselt: "aine või ainerühm, mis võib oma omaduste ja keskkonda sattumise tõttu olla kahjulik keskkonnale või inimeste tervisele". Sellele määratlusele järgneb 91 saasteaine loetelu.
Raadiosageduslikud elektromagnetväljad (RS EMV) ei ole aga selles loetelus, kuigi paljud teadlased peavad seda saasteaineks.
On vastuvõetamatu, et EL ei liigita RS EMV saasteaineks, samas kui kindlustusseltsid, kes ei taha kindlustada teatud saasteainetega seotud kahjusid, määratlevad RS EMV selgelt saasteainetena:
"Saasteained tähendavad: mis tahes tahke, vedel, gaasiline või termiline ärritav/saastav aine, sealhulgas suits, aur, tahm, heitgaasid, happed, leelised, kemikaalid, kunstlikult loodud elektriväljad, magnetväljad, elektromagnetväljad, helilained, mikrolained ja kõik kunstlikult loodud ioniseeriv või mitteioniseeriv kiirgus ning jäätmed. Jäätmete hulka kuuluvad ka materjalid, mida tuleb ringlusse võtta, taastada või taaskasutada." (AT&T mobiilikindlustus)
LAHENDUS:
16. Kuidas mõjutab 5G ökosüsteeme?
Keegi ei tea vastust, sest 5G mõju elavatele ökosüsteemidele ei seirata.
Sajad eelretsenseeritud teaduslikud uuringud näitavad kindlalt, et raadiosageduslikud elektromagnetväljad (RS EMV) põhjustavad bioloogilisi mõjusid tasemetel, mis jäävad kaugelt alla praeguste piirväärtuste.
RS EMV tasemed on äärmiselt madalast looduslikust tasemest juba umbes 1018 korda kõrgemad.
Ilma seireta seisame silmitsi järgmiste probleemidega:
- 5G kasutuselevõtt on vastuolus kehtivate keskkonnaalaste õigusaktidega (elupaikade ja lindude direktiiv) ELi määrustes ning Berni ja Bonni konventsioonidega, mis kaitsevad looduslikke elupaiku ja rändliike.
- Bioloogiline mitmekesisus väheneb jätkuvalt. Kaitsealadel on lendavate putukate biomass vähenenud 27 aasta jooksul üle 75%. See saab olla põhjustatud ainult muudest saasteainetest kui need, mida on juba uuritud.
- Putukad elavad looduslikes elektromagnetväljades ja kui need on kunstlike mobiiltelefoniväljade poolt ülekoormatud, siis on sellel tõsised tagajärjed. Uurimistulemused näitavad, et mobiiltelefonide mõjul kannatavad mesilasperede suurus, töömesilaste töövõime, õietolmu sissevool, mee toodang ja orienteerumisvõime ning nõrgeneb mesilaste immuunkaitse.
LAHENDUS:
17. Millist ohtu kujutavad endast satelliidid?
Kosmoseprügi ja rakettide heitgaaside hindamist ei toimu.
Madalal Maa orbiidil asuvatel satelliitidel on lühike eluiga - pärast 5 aastat tuleb nad orbiidilt kõrvaldada ning põledes seejärel Maa atmosfäärikihis kahjustavad nad osoonikihti.
Satelliitidel on ka teatav rikkemäär. Umbes 2,5%-line rikkemäär ei ole selles tööstusharus ebatavaline, kuid kui see number kehtib SpaceX Starlinki satelliitide puhul, võib see tähendada rohkem kui 1000 „surnud” satelliiti.
Praegu on Maa lähedal orbiitidel umbes 7000 tonni kosmoseprügi (samas kui aktiivseid kosmoseseadmeid on sellele lisaks veel 3000 tonni).
ASTRIAGraph – raamistik, mis võimaldab jälgida, hinnata ja kontrollida kosmoses asuvate tehiselementide käitumist, – on välja töötanud interaktiivse kaardi Maa ümber asuvatest objektidest, kuvades sealhulgas ka kosmosejäätmed.
LAHENDUS:
Astronoomid kurdavad valgus- ja raadiosaaste üle.
Maa orbiidil olevate kunstlike objektide arv piirab juba praegu tõsiselt astronoomilisi vaatlusi mitte ainult optilises, vaid ka raadiospektris. Mõne aasta pärast võib atmosfääris hajutatud mittesoovitav tehisvalgus suurendada öise taeva üldist heledust rohkem kui 10% võrra üle loodusliku taseme.
Satelliidid on tundlike astronoomiliste instrumentide jaoks väga heledad. Euroopa Lõunaobservatoorium on avaldanud simulatsiooni satelliitide mõju kohta optilistele instrumentidele.
Lõpuks pole mitte vähem tähtis ka see, et satelliidid häirivad öise taeva loomulikku vaadet, mis on inimkonna väga oluline loodus- ja kultuuripärand.
LAHENDUS:
Raadiosageduskiirguse keskkonnamõju ei ole hinnatud.
Satelliidid tekitavad kiirgust raadiosagedusspektris (3-30 GHz). Lisateavet leiate meie ELi blogiartiklist.
Maapinnal on satelliitide kiirgus küllaltki väike, kuid ka väga väikesel kiirgusel on bioloogiline mõju elusorganismidele. Ja satelliitide nii ulatusliku kiirguskatvusega ei ole enam ühtegi kohta Maal, kus poleks inimtekkelist raadiosageduslikku kiirgust.
Kuigi Rahvusvaheline Telekommunikatsiooniliit haldab raadiosagedusi, ei ole olemas rahvusvahelist organit, millel oleks volitused reguleerida satelliitide väljalaset. SATCON1 aruande koostanud teadlased on mures 100 000 või enama LEO-satelliidi pärast, mida paljud ettevõtted ja valitsused kavatsevad kasutusele võtta.
LAHENDUS:
18. Orbitaalruum - ressurss tasuta kasutamiseks?
Seaduse kohaselt ei loeta orbitaalruumi keskkonna osaks, mistõttu puuduvad piiranguid.
Kosmosesse suhtutakse kui loodusressurssi, "uude kulda", mida saab lõputult kasutada, nagu inimkond on teinud teistegi ressurssidega, millel on katastroofilised tagajärjed keskkonnale. Euroopa kosmosetegevust ei hinnata keskkonnamõju seisukohast, olgugi et inimtegevusel kosmoses on ülisuur mõju Maa keskkonnale ja see kujutab endast tõsist ohtu, nagu on näidatud meie ELi blogiartiklis.
2020. aastal kutsus Ühendkuningriigi valitsus ÜROd üles algatama rahvusvahelisi arutelusid, et leppida kokku, kuidas riigid peaksid kosmoses vastutustundlikult tegutsema. 2021. aastal kutsus Euroopa Kosmoseagentuuri uus juht Euroopa liidreid üles sekkuma ja koordineeritult tegutsema, et takistada SpaceXi juhil Elon Muskil kosmosemajanduse muutmist oma isiklikuks mänguväljakuks.
Praegu pööratakse Euroopa kosmosepoliitikas vähe tähelepanu kosmosetegevuse keskkonnamõjudele. Kosmosesse suhtutakse kui veel ühte loodusvarasse, mida saab vabalt kasutada muude geostrateegiliste ja majanduslike huvide "võidujooksus".
LAHENDUS:
