Spetsiifilise neeldumismäära (SAR) testid

Saatja: MTÜ Kogukonna Hüvanguks, ühenduse Europeans for Safe Connections liige
Kuupäev: 23.11.2022
Teema: Spetsiifilise neeldumismäära (SAR) testid

SELGITUSTAOTLUS

Kirjutame teile seoses teie vastutusega müügil olevate kiirgavate seadmete eest, nagu mobiiltelefonid, tahvelarvutid ja muud võrku ühendatud esemed. Teie olete vastutavad selles valdkonnas ja Euroopa määruste raames nende inimeste ohutuse ja tervise eest, kes kasutavad neid seadmeid, mis on meie riigis müügil.

Seetõttu soovime teada, kas teie asutus on läbi viinud mobiiltelefonide, tahvelarvutite ja võrku ühendatud esemete elektromagnetilise kiirguse spetsiifilise neeldumismäära (SAR) teste kehal (pea, rindkere ja jäsemed), ja kui jah, siis millistel tingimustel (tootja poolt tarnitud või poest võetud tooted).

Kui testid on tehtud, soovime, et kõik testide aruanded saadetaks meile ja avalikustataks.

Juba 2016. aasta juulis algatas dr Marc Arazi, valitsusvälise organisatsiooni Phonegate Alert asutaja, Prantsusmaal kohtumenetluse, mille tulemusel avaldas Prantsusmaa riiklik kiirgusamet (Agence nationale des fréquences, ANFR) sadu SARi testide aruandeid, mis olid tehtud alates 2012. aastast, ilma et neid oleks avaldatud. Alates 2018. aasta juunist on need andmed ametlikul DATA veebisaidil leitavad. Praeguseks on selle veebisaidi kaudu avalikult näha üle 750 mobiiltelefoni SARi testide aruande.

Pärast neid teste tunnistas ANFR kolmkümmend mobiiltelefonimudelit nõuetele mittevastavaks. Seetõttu nõuti nende turult kõrvaldamist või tootjalt oma toote SARi väärtuse ajakohastamist tarkvarauuenduse abil.

Seetõttu soovime teada, kas teie amet on pööranud erilist tähelepanu nendele mudelitele, mida Prantsusmaal peetakse nõuetele mittevastavaks? Ja milliseid meetmeid olete võtnud tarbijate ohutuse tagamiseks?

Pärast nende SARi piirnormide märkimisväärsete rikkumiste avastamist palusid Prantsusmaa ametiasutused esitada tervishoiuametil oma arvamus võimalike seonduvate terviseriskide kohta. 2019. aasta oktoobris avaldatud aruandes soovitas ANSES riigiasutustele:

- võtta tagasi või ajakohastada enne 2017. aasta juunit turule lastud mobiiltelefonid, mida ANFR on testinud ja mille SAR ületab regulatiivseid piirmäärasid, või ajakohastada neid. See puudutab rohkem kui 250 mudelit;

- testida kõiki SARi väärtusi otseses kokkupuutes nahaga, st 0 mm juures, ja eelkõige rindkere SAR väärtust, mida mõõdetakse endiselt 5 mm juures.

Soovime teada, kas teid on teavitatud ANSESi soovitustest. Ja nüüd, kui me oleme teie tähelepanu sellele soovitusele pööranud, mida te kavatsete teha, arvestades, et suur osa neist mudelitest on jõudnud Prantsusmaa riiklikule turule ja võivad olla ka meie riigi turul?

Kas te kavatsete ise või koostöös teiste asutustega teostada Eestis müügil olevate mobiiltelefonide SARi mõõtmisi, kooskõlas ANSESi soovitustega?

Prantsusmaa on otsustanud kooskõlas ANSESi soovitustega esitada Euroopa Komisjonile ametliku vastuväite, et nõuda SARi mõõtmist rindkere vastas (0 mm). Seetõttu soovime teada, kas teie amet on selle taotluse poolt ja kas te toetaksite Prantsusmaa ettepanekut asjaomastes ELi organites?

See kiri on koostatud koostöös dr Marc Arazi, Phonegate Alert'i ja Europeans for Safe Connections'iga ning see on saadetud Euroopa riiklikele telekommunikatsiooni reguleerivatele asutustele.

Ootame teie arvamust.

Lugupidamisega,
MTÜ Kogukonna Hüvanguks
Üle-euroopalise ühenduse Europeans for Safe Connections liige

Vastus

Teema: Ed: MTÜ Kogukonna Hüvanguks vastuskiri
Kuupäev: Fri, 30 Dec 2022 09:38:52 +0000
Saatja: Rasmus Pruus <Rasmus.Pruus@terviseamet.ee>

Tere

Terviseameti vastutusala mitteioniseeriva kiirguse valdkonnas on hõlmatud ennekõike rahvatervise seaduse alusel kehtestatud rakendusaktiga (sotsiaalministri määrus nr 38), milles on sätestatud vastavad piirväärtused elukeskkonnas ning mille üle teostab riiklikku järelevalvet Terviseamet. Piirväärtus on elektri-, magnet- ja elektromagnetvälja iseloomustava suuruse maksimaalselt lubatud väärtus elukeskkonnas. Kõikide mitteioniseerivat kiirgust tekitavate seadmete (sh tugijaamad, mobiiltelefonid, tahvelarvutid ja muud võrku ühendatud esemed) kasutamisel peab arvestama, et need ei ületaks elukeskkonnas elektri-, magnet- ja elektromagnetväljadele kehtestatud piirväärtusi. Senised mõõtmised nii Terviseameti kui ka Tallinna Tehnikaülikooli poolt on näidanud, et piirväärtused elukeskkonnas jäävad Eestis märgatavalt alla piirväärtusi. Eesti teadlaskond on võimalikele mitteioniseeriva kiirgusega kaasnevatele tervisemõjudele andnud hinnangu, millega saate tutvuda: https://www.sm.ee/uudised/uuring-uuemate-4g-ja-5g-polvkondade-tehnoloogia-kasutuselevotuga-kiirguse-tase-langeb.

Terviseamet ei ole viinud läbi mobiiltelefonide, tahvelarvutite ja võrku ühendatud esemete elektromagnetilise kiirguse spetsiifilise neeldumismäära (SAR) teste kuna vastav võimekus ametil puudub. Teie poolt kirjeldatud testide läbiviimine eeldab suuremas mahus uuringut nagu eelpool mainitud projekt „Hinnang praegustele ja 5G kasutuselevõtmisega kaasnevatele võimalikele tervisemõjudele, mis on seotud mitteioniseeriva kiirgusega“ koos täiendava lisarahastusega.

Ühtlasi juhime tähelepanu, et toode loetakse ohutuks (https://ttja.ee/ariklient/tarbija-teemad/ohutus), kui see mõistlikel kasutustingimustel, arvestades kasutusiga ning asjakohastel juhtudel kasutuselevõtu-, paigaldus- ja hooldusnõuete järgimist, tagab inimese ohutuse ja tervise kaitse ega ohusta ümbritsevat keskkonda. Kui tegemist on ohtliku tootega (nt Teie poolt viidatu), siis peab kõnealune info kajastuma ohtlike toodete registris: https://ttja.ee/ohtlikudtooted. Registrist on leitav info toodete kohta, mis on EL kiirhoiatussüsteemi RAPEX (Rapid Alert System for dangerous non-food products) kaudu teavitatud kui ohtlikud tooted ning mille osas on rakendatud erinevaid meetmeid. Registris kajastuvad tooted, mille olemasolu on Eesti turul tuvastatud või mille puhul on kahtlus, et tooted on Eesti tarbijateni jõudnud. Ohtlike toodete küsimuses, sh millised on täna meetmed tarbijate ohutuse tagamiseks, palume pöörduda otse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole.

Terviseamet juhindub järelevalve asutusena eeskätt ameti tööd koordineeriva Sotsiaalministeeriumi, WHO ja Euroopa Komisjoni suunistest. Viitate oma kirjas, et Prantsusmaa on otsustanud kooskõlas ANSESi soovitustega esitada Euroopa Komisjonile ametliku vastuväite, kuid Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti poole ei ole antud küsimuses pöördutud ega ka Eesti ametlikku seisukohta küsitud. Eeltoodust tulenevalt ei olnud amet teadlik ANSESi soovitustest ega ka Prantsusmaa ettepanekutest.

Lugupidamisega
Rasmus Pruus
peaspetsialist
keskkonnatervise osakond

Answer in english

(30 december, 2022)
The area of responsibility of the Health Board in the field of non-ionising radiation is covered primarily by the implementing act under the Public Health Act (Decree No 38 of the Minister of Social Affairs), which sets the relevant limit values for the living environment and is subject to national supervision by the Health Board. The limit value is the maximum permissible value of the quantity characterising the electric, magnetic and electromagnetic fields in the living environment. All non-ionising radiation emitting devices (including base stations, mobile phones, tablets and other networked items) must be used in such a way that they do not exceed the limit values for electric, magnetic and electromagnetic fields in the living environment. Measurements carried out so far by both the National Board of Health and the Tallinn University of Technology have shown that the limit values in the living environment in Estonia are well below the limit values. The Estonian scientific community has provided an assessment of the potential health effects of non-ionising radiation, which can be found at: https://www.sm.ee/uudised/uuring-uuemate-4g-ja-5g-polvkondade-tehnoloogia-kasutuselevotuga-kiirguse-tase-langeb.

The Health Protection Agency has not carried out specific absorption rate (SAR) tests on mobile phones, tablets and networked devices because it does not have the capacity. To carry out the tests you have described would require a larger study such as the aforementioned project "Assessment of current and potential health effects of non-ionising radiation associated with 5G deployment" with additional funding.

It should also be noted that a product is considered safe (https://ttja.ee/ariklient/tarbija-teemad/ohutus) if, under reasonable conditions of use, taking into account the lifetime of the product and, where appropriate, compliance with the commissioning, installation and maintenance requirements, it ensures the protection of human health and safety and does not endanger the surrounding environment. In the case of a dangerous product (e.g. the one you refer to), this information must be included in the register of dangerous products: https://ttja.ee/ohtlikudtooted. The register contains information on products that have been notified as dangerous products through the EU Rapid Alert System for dangerous non-food products (RAPEX) and for which different measures have been taken. The register includes products that have been identified on the Estonian market or are suspected to have reached Estonian consumers. If you have any questions about dangerous products, including what measures are in place today to ensure the safety of consumers, please contact the Consumer Protection and Technical Surveillance Authority directly.

As a supervisory authority, the Health Board is guided primarily by the guidelines of the Ministry of Social Affairs, WHO and the European Commission, which coordinate the work of the Board. In your letter, you refer to the fact that France has decided to submit a formal objection to the European Commission in line with the ANSES recommendations, but that the Ministry of Social Affairs and the Health Board have not been approached on the matter, nor has an official Estonian position been sought. Consequently, the Agency was not aware of the ANSES recommendations, nor of the French proposals.